PadjaKlubi

Thursday, October 25, 2007

KAS VÕIB OLLA KA MITU PRUUTI?

- Vabalt võib mitu pruuti olla. Nad võivad järjekorras seista. - Martin, 6
- Mul on ainult üks pruut, aga ma katsun veel mõned leida. - Kristian, 7
- Ainult kaks peigmeest saab olla. Sest rohkem ei saa enam salajas hoida. - Ida, 9
- Kui sul on kohe palju peigmehi, siis saab neile selliseid katseid korraldada. Et siis näeks, kes oskab kõige paremini poes käia ja kes ostab kõik asjad, mis ma tahan. - Nikoline, 7
- Iga kord, kui abiellud, pannakse üks sõrmus sõrme. Nii, et abielluda saab ainult kümne mehega. - Kristine, 7
- Ma ei kujutaks ette, et mul on mitu naist. Nii on ainult neis riikides, kus on nii palav, et peab higistama. - Peder, 8
- Kui on mitu naist, siis ei tohi nendega tülitseda. Sest muidu naised võidavad. - Poul, 9
- Kaht pruuti ei saa olla, sest siis tuleks kaks sõrmust osta. Ja see võib jube kalliks minna ... - Nanna, 9
... nii et ühega hoiab kõvasti raha kokku. - Kim, 6
- Ainult üks pruut saab olla, sest pole ju kahte suud, millega suudelda. - Nicklas, 6
- Võib küll kahe mehega abielus olla. Kui ükspäev on üks ja teinepäev on teine. Ja nendele ei pea sellest üldse rääkima. - Camilla, 7
- Kui on kaks kallimat ja kolid ära, siis võib ainult ühele uue aadressi anda, teisele mitte. - Martin, 8
- Parem on ikka üks kui kaks. Sest kui kahe pruudiga Tivolisse minna, siis maksab see palju rohkem. - Benjamin, 9
- Vabalt võib mitu peigmeest olla. Hoiad lihtsalt suu kinni, kui keegi küsib. - Katrine, 7
- Kui sul on mitu pruuti, siis peab valvama, et üks ei tuleks kogemata sel ajal, kui teine külas on. - Daniel, 8
- Ma pole varjanud, et olen mitmesse tüdrukusse armunud. Ma pole seda lihtsalt kellegile öelnud. - Michael, 8

Wednesday, October 17, 2007

Mehe töö

Photo @ interneedus


Siiski-siiski, jätkub töö sektsioonides. Mõned mutid (ja kutt) käisid eile kinoos, Sõpruses "Mehe tööd" vaatamas. Ütleme nii, et magama ei jäänud, aga kui oled juba pisut sotsiaalpornot vaadanud (Kaurismäkki filmid, Sügispall, Klass, jne), siis kaua sa ikka jaksad ummamuudi ja huvitavalt öelda.

Rohkem vandesõnu tööpostil!

Suurbritannia East Anglia ülikooli psühholoogide sõnul mõjub töökohas vandumine sealsele sisekliimale hästi. Psühholoogid lisasid, et vängete sõnade kasutamine aitab töötajatel auru välja lasta ning samas tõstab ka moraali, kirjutab The Telegraph.
«Meie uurimus näitas, et paljudel juhtudel aitab keelatud sõnakasutus inimeste hetkevajadusi rahuldada ning solidaarsustunnet luua ning samas on see ka stressiga toimetulemise vahendiks,» lausus uuringu juht Yehuda Baruch.
Baruch siiski lisas, et töötajad peaksid siiski jälgima, millal on sobilik neid sõnu kasutada ja millal mitte.«Mitmete juhtumite puhul, kui tegemist on klientidega või ülemustega, tuleks oma sõnavalik üle vaadata. Sama positsioonil töötajate puhul aga tasuks aur välja lasta,» lausus uurija.

Monday, October 15, 2007

singing in the rain..:o)

Photo @ BC


Poiss kirjutab tüdrukule: Ma armastan sind nii palju, et tooks kõik tähed sulle, ma käiks või kuu peal ära, kingiks sulle kõik lilled maa peal. Muah muah..

PS. kui ei saja siis tulen nädalavahetusel külla.

Thursday, October 4, 2007

Projektijuht!

Turist tuli loomapoodi ja jälgis kõrvalt eelmist klienti:
"Kas ma saaksin ühe C-ahvi, palun?"
Müüja noogutas, läks seina ääres oleva puuri juurde ja tõi kliendile ahvi. Ta pani ahvile kaelarihma ja ulatas looma kliendile sõnadega: "See teeb kokku 25 000 eurot."
Klient maksis ja väljus koos ahviga. Turist läks kohkununa müüja juurde ja küsis: "Oli see vast kallis ahv! Miks ta nii palju maksis?"
Müüja vastas: "Jaa, see ahv oskab programmeerida C-keeles eriti kiiresti. Head koodid, vigu ei tee. Vägagi kogu raha väärt ahv."
Turist vaatas teises puuris olevat ahvi: "See on veel kallim! 50 000 eurot! Mida see ahv teha oskab?"
"Nii, see on C++ahv. Ta oskab objektorienteeritud programmeerimist, C++programmeerimist ja isegi Java-keelt. Tulemus on eriti kasutuskõlblik," ütles müüja.
Turist vaatas veel veidi ringi ja nägi kolmandat ahvi oma privaatses puuris. Silt ahvi kaelas teatas tema hinnaks 250 000 eurot. Turist ütles müüjale: "See maksab sama palju kui kõik teised kokku! Mida IMET see ahv teeb?"
Müüja vastas: "No ma ei ole kunagi näinud teda midagi tegemas, aga teised ahvid kutsuvad teda projektijuhiks."

Tuesday, October 2, 2007

Insener!

Mees sõidab oma mootorrattal mööda käänulisi metsateid ja märkab, et on eksinud. Kurvi taga näeb ta tee ääres seismas teist ratast ja üht baikerit seda remontimas. Mees peatub ja küsib: "Vabanda, kas saaksid mind aidata? Lubasin ühele sõbrale, et saan temaga juba tund aega tagasi kokku, aga ma ei tea, kus ma olen."
Mootorratast parandav mees vastab: "Muidugi saan, istud oma tuttuuel mootorrattal ja sinu asukoht on 40-41 põhjalaiust ja 59-60 idapikkust."
"Sa pead olema insener," ütleb eksinud mootorrattur.
"Olen jah," vastab mees, "aga kust sa teadsid?"
"No kõik, mida sa rääkisid, on küll tehniliselt õige, aga mul ei ole aimugi, mida sinu infoga peale hakata ja tegelikult olen endiselt eksinud."
Tööriistad maha pannud baiker vastab: "Sa pead olema juht."
"Olen jah," vastab mees, "aga kuidas sa teadsid?"
"No sa ei tea, kus sa oled ja kuhu lähed. Oled andnud lubaduse ja sul pole aimugi, kuidas seda täita, ja sa ootad, et mina lahendaksin su probleemi. Tegelikult oled täpselt samas olukorras, kui enne meie kohtumist, aga nüüd on see millegipärast minu viga."

Monday, October 1, 2007

Head arhitektuuripäeva!

Photo @ BC
Rotermanni kvartali must maja, Arhitektuuribüroo Kosmos


Täna tähistavad arhitektid kogu maailmas Maailma arhitektuuripäeva! Palju õnne!

Tähtsat päeva tähistab ka Eesti Arhitektide Liit avaliku ettekannete õhtuga „Kuhu lähed – Tallinn? Visioonid ja reaalsus.” Esinejate hulgas on ka kahe klubilase ülemused. Pöidlad pihku!

Üritus toimub täna kell 17.30 -19.00 Eesti Kunstiakadeemia aulas ja keskendub meie pealinna Tallinna võimalustele muutuda nii keskkonna- kui ka elanikusõbralikumaks.
Avaettekande "TALLINN" teeb Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd, kes räägib Tallinna linnaplaneerimise suundadest ning toob
sealjuures esile oma ideed ja nägemused.
Sellele järgnevad Eesti arhitektide sõnavõtud erinevatest Tallinna arenguvisioonidest. Esinevad:
Margit Mutso, arhitekt, EAL aseesimees – Tallinn kui roheline linn ja selle võimalused;
Veronika Valk, arhitekt – Tallinna võimalus olla nähtav ka talvel – valguselinn;
Rasmus Tamme, arhitekt – Tallinn - merelinn. Kas ja kuidas?
Üritust juhib EAL aseesimees, arhitekt Indrek Allmann.

Kuulama ja kaasa mõtlema ootame kõiki linnaplaneerimise ja keskkonna vastu huvi tundvaid ärksaid linnakodanikke. Üritus on tasuta.

Lisaks esilinastub täna õhtul kell 23.55 ETV-s Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurifilm MAJA2005, milles tutvustatakse 2005. aastal valminud parimaid Kultuurkapitali preemiale kandideerinud hooneid.