Öko tuleneb vanakreeka sõnast "maja"

Padaklubi käis nädalavahtusel arhitektide ja sisearhitektide suvepäevadel Viinistu kunstimuuseumis. Teemaks "öko". Omavahel öeldes, olid eestlaste ettekanded huvitavamad kui välkade omad, ehkki viimased on ökoteemaga rohkem ametis olnud.

Rainer Nõlvak rääkis peepvanulikult sellest kui öko võib linn olla. Et ameerikalikult laialivalguvate eramajade rajoonide asemel võiks krundid, majad terassina nn tehismäeks paigutada - aga mida teha nn tehismäe sisese alaga? Või et eestlased peaksid hakkama krevette kasvatama. Suurte elektijaamade - Narva ja Iru - tootmisprotsessist jõuab 1/3 tarbimisse, 2/3 haihtub õhku. Seda õhku haihtumist võiks kasutada soojaveekalade ja nt krevettide kasvandustes. Muide, kas te teate, kuidas pannakse krvetid tihedamini paljunema? Kuna Aasias on kogu aeg soe ja veetemperatuur ühtlane, kulgeb paljunemine päeva pikkuse jms visuaalsel vaatlusel. Paljunemistsükkel aretatakse tihedamaks sellega, et emakrevettidel torgatakse silmad peast välja (mõelge, milline käsitöö!).
Järgmine huvitav info oli, et loomade peeretus tekitab suuremat CO2 hulka kui autod - 18%. Niiet tulevikus hakkame linnuliha ja kalu tarbima.
Selleks, et transpordikulusid kokku hoida ja tagada toitainete värskus, tuleks linnades hakata kasvatama maitserohelist - till, sibul, peterseel jms. kraam.

Pikk jutt sitt jutt, järgmisel korral energisäästust Tõnu Maringu ettekandes...o)
Anni